Pangalaen ja majakarbi hindamine
Algusest peale oli teada, et oma rahadega me majaehitusega lõpuni ei saa. Me lootsime saada maja nii kaugele, et karbi saaks kinni ning siis pöörduda pankade poole. Panagalaenuga plaansime katta tehnosüsteemide väljaehituse ja siseviimistlustööd. Aga kõigest lähemalt.
Jaanuari lõpus võtsime ette teekonna pankadesse. Esindused on siin saarel SEB-l, Swedbankil ja Nordeal ehk Luminoril. Nende kõikidega me võtsime ka ühendust ja neist kahte saime laenuhalduri juurde ka aja. Esimese aja saime SEBsse. See kohtumine oli üsna informatiivne ja saime selgeks, mida me ise peame laenu saamiseks veel ära tegema ning millised on panga ootused meie suhtes. Ma pean aga tunnitama, et lahkusin sealt üsna kahetiste tunnetega. Tundus, et nende sissetulekute ja väljaminekute hindamissüsteem on tunduvalt rangem, kui mõnel teisel pangal. Samas oli haldur seal väga tore ja vaatas, kuidas me saaksime laenu parimate tingimustega.
Järgmisel päeval oli meil kokkulepitud aeg Luminoris. Tundus, et seal olid laenusaamiseks kriteeriumid paindlikumad ning ka sealne haldur oli väga koostööaldis. Sealt ära tulles olin vähemalt mina palju positiivsem, kui SEBst lahkudes. Ja siis jäigi veel oodata otsust meie oma kodupangast.
Samal päeval hakkasime tegelema ka laenu saamiseks vaja mineva eksperthinnanguga. Kuna me tahtsime, et ehitatav maja jääks ka laenu tagatiseks, oli väga oluline, et karp oleks kinni. Ilma ei saa majale teha kindlustust. Eksperthinnang sisaldab lisaks hetkelisele turuväärtusele ka maja tulevikuväärtust, ehk hinda, mida see on väärt, kui maja on lõplikult valmis. Meie võtsime enda hinnangu LVM kinnisvarast. Kuna meil osteselt tuli takus polnud, saime oma hinnangu kätte paari nädalaga ja see osutus palju positiivsemaks, kui me lootnud olime. Meie puhul mängis see suurt rolli, sest laenu antakse kuni 70% kinnisvara väärtusest ja mida suurema summa korraga kätte saad, seda rohkem jõuad maja viimistleda ja seega maja väärtus kasvab. Seda jällegi on vaja selleks, et järgmine laenuosamakse kindlasti kätte saada. Aga nüüd veel suhtlusest Swedbankiga.
Kuna Swedbankil pole kohapeal haldurit, siis nendega pidime ajama asju läbi internetipanga ning meili ja telefoniga suheldes. Minu arvates on tegu väga tobeda süsteemiga, sest osa infot läheb sellise suhtlusviisiga kaduma. Näiteks helistab haldur ainult ühele taotlejale ja kaastaotleja saab info läbi tema. Lisaks pead olema pidevalt telefonilt kättesaadav. Eks asjad saab ka nii aetud, aga minu arvates on sellist tähtsat otsust tehes toredam suhelda näost näkku. Laenu otsustasime võtta siiski Swedbankist, sest neil olid meie jaoks kõige soodsamad tingimused ning suurt rolli mängis ka see, et tegu oli meie kodupangaga ehk me ei pidanud kusagilt midagi sulgema hakkama ja teise panka viima.
Selleks, et saada pangalt otsus, oli vaja neile esitada kolm dokumenti: laenuavaldus, eksperthinnang ja ehituskalulatsioon. Eksperthinnangust ma juba rääkisin ja laenuavaldusi saavad kõik ise internetis täita. Ehituskalkulatsiooni võib lasta teha spetsiaalsel firmal, kes sellega tegeleb või kes teile maja ehitab, või koostada ise, nagu ka meie tegime. Mina ehitasin meie kalkulatsiooni üles pangast saadud näidise peale. Muidugi tegin seda palju mahukamaks ja lisasin endale vajalikke ridasid. Üldiselt võib öelda, et mida täpsem ja detailiderohkem arvestus, seda kergem on vajaliku rahasumma arvestus ja reaalne pilt kulude kohta. Enda kogemusest võin öelda, et kindlasti tuleb jätta natukene varuraha juhtude jaoks, mis kalulatsiooni koostades pähe ei tulnud. Kasvõi näiteks kruvide või vahupurkide ostmine, neid kulusid on raske ette ennustada. Paha ei tee ka hinnapakkumised suuremate väljaminekute kohta, nagu näiteks ventilatsioon, küttesüsteemid, köögimööbel ja integreeritav tehnika. Sisseehitatud mööbel ja tehnika on muide ainsad mööbliesemed, mida kodulaenu raha eest osta võib. Diivanid ja telekad kuuluvad juba mõne teise laenu kalkulatsiooni alla.
Aga tehtud töödest ja sisekujundusest juba järgnevates postitustes.
Jaanuari lõpus võtsime ette teekonna pankadesse. Esindused on siin saarel SEB-l, Swedbankil ja Nordeal ehk Luminoril. Nende kõikidega me võtsime ka ühendust ja neist kahte saime laenuhalduri juurde ka aja. Esimese aja saime SEBsse. See kohtumine oli üsna informatiivne ja saime selgeks, mida me ise peame laenu saamiseks veel ära tegema ning millised on panga ootused meie suhtes. Ma pean aga tunnitama, et lahkusin sealt üsna kahetiste tunnetega. Tundus, et nende sissetulekute ja väljaminekute hindamissüsteem on tunduvalt rangem, kui mõnel teisel pangal. Samas oli haldur seal väga tore ja vaatas, kuidas me saaksime laenu parimate tingimustega.
Järgmisel päeval oli meil kokkulepitud aeg Luminoris. Tundus, et seal olid laenusaamiseks kriteeriumid paindlikumad ning ka sealne haldur oli väga koostööaldis. Sealt ära tulles olin vähemalt mina palju positiivsem, kui SEBst lahkudes. Ja siis jäigi veel oodata otsust meie oma kodupangast.
Samal päeval hakkasime tegelema ka laenu saamiseks vaja mineva eksperthinnanguga. Kuna me tahtsime, et ehitatav maja jääks ka laenu tagatiseks, oli väga oluline, et karp oleks kinni. Ilma ei saa majale teha kindlustust. Eksperthinnang sisaldab lisaks hetkelisele turuväärtusele ka maja tulevikuväärtust, ehk hinda, mida see on väärt, kui maja on lõplikult valmis. Meie võtsime enda hinnangu LVM kinnisvarast. Kuna meil osteselt tuli takus polnud, saime oma hinnangu kätte paari nädalaga ja see osutus palju positiivsemaks, kui me lootnud olime. Meie puhul mängis see suurt rolli, sest laenu antakse kuni 70% kinnisvara väärtusest ja mida suurema summa korraga kätte saad, seda rohkem jõuad maja viimistleda ja seega maja väärtus kasvab. Seda jällegi on vaja selleks, et järgmine laenuosamakse kindlasti kätte saada. Aga nüüd veel suhtlusest Swedbankiga.
Kuna Swedbankil pole kohapeal haldurit, siis nendega pidime ajama asju läbi internetipanga ning meili ja telefoniga suheldes. Minu arvates on tegu väga tobeda süsteemiga, sest osa infot läheb sellise suhtlusviisiga kaduma. Näiteks helistab haldur ainult ühele taotlejale ja kaastaotleja saab info läbi tema. Lisaks pead olema pidevalt telefonilt kättesaadav. Eks asjad saab ka nii aetud, aga minu arvates on sellist tähtsat otsust tehes toredam suhelda näost näkku. Laenu otsustasime võtta siiski Swedbankist, sest neil olid meie jaoks kõige soodsamad tingimused ning suurt rolli mängis ka see, et tegu oli meie kodupangaga ehk me ei pidanud kusagilt midagi sulgema hakkama ja teise panka viima.
Selleks, et saada pangalt otsus, oli vaja neile esitada kolm dokumenti: laenuavaldus, eksperthinnang ja ehituskalulatsioon. Eksperthinnangust ma juba rääkisin ja laenuavaldusi saavad kõik ise internetis täita. Ehituskalkulatsiooni võib lasta teha spetsiaalsel firmal, kes sellega tegeleb või kes teile maja ehitab, või koostada ise, nagu ka meie tegime. Mina ehitasin meie kalkulatsiooni üles pangast saadud näidise peale. Muidugi tegin seda palju mahukamaks ja lisasin endale vajalikke ridasid. Üldiselt võib öelda, et mida täpsem ja detailiderohkem arvestus, seda kergem on vajaliku rahasumma arvestus ja reaalne pilt kulude kohta. Enda kogemusest võin öelda, et kindlasti tuleb jätta natukene varuraha juhtude jaoks, mis kalulatsiooni koostades pähe ei tulnud. Kasvõi näiteks kruvide või vahupurkide ostmine, neid kulusid on raske ette ennustada. Paha ei tee ka hinnapakkumised suuremate väljaminekute kohta, nagu näiteks ventilatsioon, küttesüsteemid, köögimööbel ja integreeritav tehnika. Sisseehitatud mööbel ja tehnika on muide ainsad mööbliesemed, mida kodulaenu raha eest osta võib. Diivanid ja telekad kuuluvad juba mõne teise laenu kalkulatsiooni alla.
Aga tehtud töödest ja sisekujundusest juba järgnevates postitustes.
Kommentaarid
Postita kommentaar