Maja ehitus läbi meie silmade

Pärast põranda valamist saime alustada müüride lappimisega. Kõigepealt tuli panna vundamendi ja seinte vahele hüdroisolatsioonikiht, mis kaitseb seina võimaliku vundamendist tuleva niiskuse eest. 27. mai lõunaks oli esimene kiht kive paika saanud. Pühapäeval sai veel mõned read juurde lapitud ning siis jäi nädalaks maja seisma, sest S pidi mandrile tööle minema. Reedeks oli ta jälle tagasi ning selleks päevaks oli tellitud ka kolmas koormatäis kive platsile. Enamik aluseid sai tõstetud seekord juba põrandale. Lõunaks olid alused platsil paigas ning sai seintega jätkata. Neli rida sai lappida kahe ukseauguga ning viiendast reast lisandus kaheksa aknaava. 2. juuni õhtuks olid pikemad seinad kuue ning lühemad nelja rea kõrgused. Akende-uste sillusteni on vaja kokku laduda kümme rida ning terve maja seinad koosnevad viieteistkümnest kivireast.  Laupäeva lõunaks olid otsaseinad sama kaugel teistega ja valmis ka tellingud, sest maast ei saanud enam laduda. Sellega seos

Õnneks tuli S tööplaanidesse muutatus ja kolme nädala asemel oldi tööl vaid vaevu kaks. Seega 13. mail oli S jälle kodus ning 14. mail sai jälle sammud platsile seatud. Pühapäev möödus nivelliga mõõtmise ja liiva tasandamise tähe all. Kuna enne ärasõitu läks asi natuke kiireks, sai tagasitäide pandud ebaühtlaselt ja seda oli kohati liiga palju. See jällegi tähendas meeletut mõõtmist ja liiva välja kühveldamist. Lisaks tuli jõuda emade ja vanaemade juurde emadepäeva tähistama. Õhtuks oli olukord siiski ilusam kui hommikul. 15. mail oli plaan võtta rendist tamp, et liivapinda natukene siledamaks saada, ning kaevata liiva sisse ka kanalisatsioonitorud. Pinnasetihendaja rent osutus kasutuks, sest liiv oli liiga kuiv ning silendamise asemel tegi see hoopis vaod sisse. See tähendas muidugi järjekordset lisatööd meile ehk kogu liivapind tuli üle käia latiga ning veel hunnikutes liiva välja loopida. 16. mail alustasime põrandasoojustuse paigaldusega. Seda läks meie põranda alla kahes